Tinapeasete Imeliste Teismeliste Seiklused
( Kujutage ette badass kitarrikäiku ja sensuaalset laulu häält, mis sulab kui või teie kõrvades jättes maha endast vaid kergelt maheda järeltunde, mille lõpus leiad ennast paljana, räpasena ja rohkemat anumas enne, kui järgmisi sõnu lugema hakkate)
Suured silmad kaugelt paistavad.
Ahvatlevalt kaasa kutsuvad.
Oleks pidanud teadma,
ennast valmis seadma.
Täna õhtul koju ei jõua.
Jooksu sammul privaatsust otsides,
suudan mõelda ainult sellele, mis ootab ees.
Vaja välja lülitada,
see väike hääl mu peas, mis vastuolu tekitab.
Kas sind tõesti piinab üksindus?
Miks küll nii on, et mind vaevab lahtine haav?
Jälle mind on ära võrgutanud KGB agent.
Toast välja joostes koperdan,
teise KGB agendi noa otsa.
Nad küll ei tea seda,
aga ma olen üldsegi robot.
Tillukesed noad mulle haiget ei tee.
Nad juba aastakümneid järjepidevalt jahtinud on mind.
Riiklikud saladused ja pea kohal kõrge hind.
Ma ei tea kui kaua ma veel kannatan sellist asja,
sest sõpru leida on raske, kui sa oled robot.
Tee ei kujutagi ette,
kui raske see on.
Elada päevast päeva,
kui sind on üks ja neid on miljon.
Kui teil pole kedagi,
kes seljatagust valvaks.
Kes teeks kasvõi sedagi,
et niidaks murugi,
või lihtsalt midagi,
et oleks küllaltki,
piisavalt paljudki,
see pole üldse sõnagi,
keda üldse kotibki?
Tuleme nüüd tagasi jutu juurde,
kus mina olen robot, peategelane.
Loomulikult ei saa tee minu jutust aru,
sest ainult mina olen ............... robot.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar